Sääʹmǩiõllsaž ǩeerjlažvuõtt leäđǥat tollân 1970–1980-lååǥǥain
70 -lååǥǥast šõõddi säʹmmlai ǩeeʹrjtem sääʹmǩiõllsaž ǩeerjlažvuõtt. Joouk ouddmõššân Kirste Paltto da Nils-Aslak Valkeapää čõõđte viõkksännsaid pamfleʹtteez lääddas; Saamelaiset 1973 da Kirjeitä Lapista 1971 (jåårǥlõttum tääuʹjab ǩiõlid). Ruõcc säʹmmlaž puäʒʒooumaž Paulus Utsi alttii tivttšeeʹǩǩ karriääʹres (Dikter 1969).
Sääʹmǩeeʹrjteei aʹlǧǧe čõõđted jiijjâs ǩeerjla antologiaaʹjes Čállagat eeʹǩǩen 1973. Otava čõõđti säʹmmla ǩeerjlažvuõđ antoloogg Skabmatolak (1974), koʹst puk Lääʹddjânnam kolmm sääʹmǩiõl leʹjje mieʹldd.
Sámi girječálliid searvi SGS
vuâđđee eeʹǩǩen 1979. Tõn vuõssmõs saaǥǥjååʹđteei leäi Kirste Paltto. Jeeʹres alggääiʹji ǩeʹrjjteeinõõm leʹjje: Synnøve Persen, Niillas Somby, Rauna Magga Lukkari, John Gustavssen.
Kirste Paltto vuõsstuejjõs Soagŋu (Vuäǯǯamnalla Finna). iʹlmstõõvi 1971. Tõt leäi še vuõssmõs neezzan čõõđtem mooččâdǩeerjlaž tuejjõs tâʹvvsäämas.
Romaan Voijaa minun poroni iʹlmstõõvi lääddas 1986, alggtuejjõs Guhtoset dearvan min bohccot 1987. Ǩeʹrjj leäi Finlandia- cistteeʹttǩeeʹjen, da tõn jåårǥlõʹtte ǩiõttǩeeʹrjtõõzzâst. (Vuäǯǯamnalla Finna).
(Kirste Paltto Ǩeʹrjjsaammast).
|
Nils-Aslak Valkeapää. Tivtt-triloogg Ruoktu váimmus vuõssmõs vueʹss Giđa ijat čuov'gadat iʹlmstõõvi eeʹǩǩen 1974. Ǩč. še Nils-Aslak Valkeapää Lapinkävijät-seedain. Valkeapää tivtt- snimldõkrajjõs Beaivi, áhčázan iʹlmstõõvi 1988, da tõt vuäǯǯai Tâʹvvjânnmi suåvtõõzz ǩeerjlažvuõttciist eeʹǩǩen 1991.
Vuäǯǯamnalla Finna
|
|
Inger-Mari Aikio alttii tivttnorldõõǥǥin Gollebiekkat almmi dievva (1989). Ǩeeʹrjteei jåårǥlõõʹtti tõn lääddas da čõõđti mâʹŋŋlubust tän norldõõǥǥ tiivt nõõmin Taivas täynnä kultaisia tuulia (1992).
Vuäǯǯamnalla Finna
Inger-Mari Aikio Ǩeʹrjjsaammast
|
1970-lååǥǥast iʹlmstõʹvve puk veeʹzz väjja 600 sääʹmǩiõllsa čõõđtõõzz, mooččâd- da teâttǩeerjlažvuõđ, 1980-lååǥǥast mooččâdǩeerjlažvuõđ nuʹtt 250 nõmmõõǥǥ.
Säʹmmlažǩiõl ǩiõllkurss Davvin aaʹlji iʹlmstõõvvâd 1983. Tõt leäi õhttsažtâʹvvjânnmallaž haʹŋǩǩõs, da ǩeʹrjjrääid tåimte Inga Guttorm, Johan Jernsletten da Klaus Peter Nickel. 1984 iʹlmstõʹvve tääuʹjab nuõrttsääʹm mättǩeeʹrj da lookkâmǩeeʹrj.