Sämmilâš kirjálâšvuotâ njálmálii ärbivyevist čaabâkirjálâšvuotân (1600–1970)
Sämikielâlâš kirjálâšvuotâ paijaan riges njálmálii mainâstemärbivyevist, mon tehálâš uási láá juáiguseh. Čallum kielâ historjá álgá oskolduvlijn teevstâin já juáigusteevstâin.
Sämikielâ lii čallum 400 ihheed. 1619 almostuvvii vuossâmuuh vyeligááh sämikielâ aabis- já kirholiih olgosaddelmeh. Vuossâmuid kyehti kuhes juáigusteevstâ merkkij muušton Johannes Schefferus Iänuduv pappâ Olaus Sirmaast (Lapponia 1673).
Vuossâmuid čyeđe sämikielâ säännid merkkij muušton Kuáláduv njargâenâmist 1500-lovvoost jottáám sir Stephen Borrough. Karen Anne Buljo lii ráhtám kovekirje (2008) Borrough maađhijn.
1800-lovo loopâst já 1900-lovo aalgâst almostuuškuottii sämmilij jieijâs čäällim almostitmeh.
Jáhkos Lásse (Lars Jacobsen Hætta, 1834–1896) já Máiza-Bier Ánte (Anders Pedersen Bær, 1825–1882): puárásumos tavekielân čallum kietâčaalâ. Tot almostui eskin 1950-lovvoost noomáin Mui'talusat.
Ristâlâš lostâ Nuorttanaste almostuuškuođij 1898. Tot lii puárásumos ain-uv almostuvvee sämikielâlâš lostâ, já tast lii lamaš stuorrâ merhâšume tavekielâ já sämmilij luuhâmtááiđu ovdánmân. Nuorttanaste digitistum versio ihán 1918 lii Aalmuglâškirjerááju Fenno-Ugrica-čuágálduvâin.
|
Johan Turi: Muitalus sámiid birra
(algâalgâlâš almostittemihe 1910). Vuossâmuš sämmilii čäällim kirje. Kirjeest láá valdum ennuv tiädduseh. Sierânâskirjerááju čuágálduvâin lii meid koveatlas, mii siskeeld neljinubáloh Turi sárgusid jieijâs kirje várás. Litteraturnettnordnorge.no
|
|
Pedar Jalvi: Muohtačalmmit (1915). Vuossâmuš sämmilii sämikielân čäällim tihtâkirje. Tiivtâi lasseen kirjeest láá meid muštâlusah. Pedar Jalvi pargo já merhâšume liäkká Vuokko Hirvonen ive 2017 olgosadelum suomâkielâlii jurgâlusâst Lumihiutaleita ja pieniä pakinoita (jurgâleijee Kaija Anttonen).
Pedar Jalvi Kirjasampoost
|
Tuomo Itkosii aabiskirje Samegiel abis (1933) siskeldij tihtâcimccâh, sämikielâ klassikteevstâ Samegiella, gollegiella. Tom lâi čáállám Outakoski škoovlâ máttáátteijee Hans Aslak Guttorm, kiän vuossâmuš kirje lâi muštâlusčuágáldâh Koccam spalli (1940).
Hans Aslak Guttorm Kirjasampoost.
Lapin sivistysseura / Säämi čuovviittâsservi (vuáđudui 1932) almostitij 18 sämikielâlâžžâd kirjed iheluuvij ääigi il. Kirste Paltto ja Rauni Magga Lukkari vuossâmuid čaabâkirjálijd pyevtittâsâid.
Sabmelaš-lostâ (Sabmelaš, Sápmelaš, Ođđa sápmelaš) almostuuškuođij 1934. 1940-lovvoost loostâ toimâttáin máttáátteijee-kirječälleeh Hans-Aslak Guttorm já Pekka Lukkari. Majemuš nummeer almostui 2002. Loostâ artikkeltiäđuid puáhtá uuccâđ ovdâmerkkân aalmuglii Finnaast.
Uuccâm Ođđa sápmelaš -loostâst fáádást sämikielâlâš kirjálâšvuotâ finna.fi-palvâlusâst.
Pekka Lukkari: Lavlagak 1–2 (1953) (laavlâvihkoh) Pekka Lukkari Kirjasampoost.
Pedar Jalvi (toim. Samuli Aikio)
: Sabmelažžai maidnasak jâ muihtalusak = Lappalaisten satuja ja tarinoita (1966).
Siiri Magga-Miettunen: Abbes (1968) Siiri Magga-Miettunen Kirjasampoost.
Pedar Jalvi já Anders Larsen: Sádnidái'du, divtat ja mui'talusat (1968, kooveest 2. tiädus ivveest 1982).
